ITSPEA

Mitmeid aastaid on Apple vaikselt välja töödanud tugilahendusi puuetega inimestele ning iga aasta on tulnud mõningaid uuendusi või uusi lahendusi inimestele, kes seda vajavad. Miks ma Apple valisin? Sest kuidagi, olen ma jäänud sellisesse infovälja, kus olen kuulnud vaid Apple toodete sihte aidata puuetega inimesi, mitte, et teised firmad seda ei teeks. Minu jaoks jäi kõrvu Apple SignTime, mis on nüüd küll aasta tagune featuur, kuid just kuulmispuuetega inimestele hea vundament tulevikuks. SignTime on küll mõeldud ainult klientidega suhtlemiseks, kui neil on Apple seadmetega abi vaja. Ilmselgelt on see ka kasumi teenimise eesmärgiks, kuid usun, et selline tugilahendus aitaks näiteks tehisintellekti abiga viipekeelt kasutada ka erinevates rakendustes. Põhiliselt ongi siis SignTime klientidega suhtlemiseks AppleCare'i ja jaemüügiklienditeenindustega, kasutades erinevaid viipekeeli, nagu näiteks: Ameerika viipekeel (ASL), Briti viipekeel (BSL) või prantsuse viipekeelt (LSF) otse veebi

Ühe esimese veebilehena, mis minu jaoks meenub, kui kehva kasutatavusega, on tihedalt just seotud iga TalTechi tudengi ja ka õppejõu eluga. Selleks on Tallinna Tehnikaülikooli õppeinfosüsteem. Kindlasti ei kasutata õppeinfosüsteemi igapäevaselt, mis on minu jaoks suur kergendus. Olen kuulnud, kuidas vähemalt üks õppejõud on maininud, et õppeinfosüsteemi lehekülg on väga hea näide, kuidas mitte veebilehte luua. Õpitavus on minu arvates süsteemis keeruline ning esimesel kasutusel jääb segaseks küljel olev navigeerimisriba. Nimetused on üldiselt arusaadavad, kuid avanev sisu võib ajada kasutaja segadusse, sest minu arvates on lehtedele viivad kirjeldused piisavalt ebaselged, et kasutaja mõtlema panna, kas klikitakse ikka õige kategooria peale, ning see käib käsikäes meeldejäävusega. Vajalikud toimingud saavad siiski lõpuks tehtud ning vigu on õnneks raske teha, sest tähtsamad lehed, kus muudetakse oma õpingukava või andmeid on piisavalt selgelt välja toodud. Lehe enda kasutamine on siiski

Eric S. Raymondi poolt kirjutatud dokument, "Kuidas saada häkkeriks" on intrigeeriv juhise-laadne teos, mis kirjeldab lugejale häkkeri tausta, suhtumist, põhioskusi jpm. Teos on hästi lahti mõtestatud ning üritab it-entusiastidele, kui ka üldkogukonnale selgitada, mis vahe on häkkeril ja kräkkeril. Võrreldes neid omavahel annab autor ka põhjalikumad soovitused, millest või kuidas alustada, et saada siis just häkkeriks ja miks mitte olla kräkker väga otsekohese väljendusega. Häkkeri kirjeldus autori silmade läbi on huvitav vaatenurk, isiklikult pole ma mõelnud sellele, et läbi oma tegude on häkkerid tipp-programmeerijatest ja võrguässadest koosnev kogukond, jagatud kultuuriga - sellest ka nimetus tarkvarahäkkerid? Minu vaatepilt on hoopis teine, eeldatavalt sellest, et olen ka noor ning üles kasvanud - ütleme nii, et kaasaegsema informatsiooniga, teades küll infotehnoloogia tausta piisavalt siis on tähtsam ajaga kaasas käia.  Nimelt siis see häkkeri nimetus, minu arvamus on, e