ITSPEA

Apple on oma seadmetega üks tuntumaid nimesid ning minu arvates on see üks hea näide kahest mehest, kes selle loomisel suuresti kaasa aitasid, Steve Jobs ja Steve Wozniak, kaks head näidet erinevatest juhtidest. Neist kahest oli Steve Wozniak inimene, kes oli oma mainega tehnika poole pealt tunnustatud arvuti- ja tarkvarageenius. Ta aitas kaasa paljudele Apple'i varastele edusammudele, kuigi Steve Jobs oli loomulikult ka partnerluse vajalik osa.  Steve Jobs oli minu nägemuse järgi väga hea suhtleja ning turundaja. Tema uudne lähenemisviis ning innovatsioonilik mõtlemine aitasid kaasa toodete turundamisel. Ta oskas panna ennast potentsiaalse kliendi rolli ning teha Apple tooted ahvatlevaks. Apple pressikonverentsid ning nende toodete avalikustamise mustri on just tema välja töötanud ning ka arusaadavalt kasutanud inimeste veenmiseks erinevaid tehnikaid. 1980. aastal said Steve Wozniakist ja Steve Jobsist mõlemast rikkad mehed. Jobs jäi Apple'isse tööle ja temast sai ettevõtte e

Ma võtaks kõige esimesena käsile suhtluse ning üleüldise käitumismustri või hoiakud, mida isik omab ning palju ta areneda võib. Kui inimene on uuendusmeelne ning ei karda vastu võtta väljakutseid on see juba samm lähemale it proffiks saamisele. Kui aga inimene jääb oma vanade teguviiside juurde siis IT's on üleüldse sellevõrra keerulisem läbi lüüa. Tähtis on suhtlemine ning sõnavara, kui ka õigekiri, viimane mitte kõige tähtsam, kuid siiski vajalik. Suhtlemine töökaaslastega on hea viis näidata tiimimängija hoiakut, sest alatihti teevad sama rakenduse peal tööd mitmed inimesed. Selleks on vaja oskust teha selgitusi oma koodi, kui keegi tulevane isik peaks sedasama koodi läbi vaatama või täiendama. Tänapäeval mängivad olulist rolli ka äriprotsessid ning teadmistega ühest kitsast valdkonnast IT's. Olles tehnoloogia vallas, peab kindlasti olema kursis uute tehnoloogiatega. Kuna ülikoolis õpetatakse ka õnneks ettevõtlust mingil määral siis ka see tuleb kasuks, eriti valitseva kultu

Copyleft - üldine meetod programmi (või muu teose) avavaraks muutmiseks ja nõuab, et kõik programmi muudetud ja laiendatud versioonid oleksid samuti tasuta.  Kaasates copyleft litsentsitingimusi, tuleb teha valik erinevate litsentside vahel. Tugevad copyleft tingimused nõuavad, et kui tarkvara sisaldab osa litsenseeritud koodist, tuleb tarkvara tervikuna levitada litsentsi alusel, kui seda üldse levitatakse. Selle tagajärjeks on see, et kõigi koodile tehtud lisade lähtekood on saadaval ning soosib avavara levikut. See hõlmab kõiki lingitud teeke või muid programmi osi. Sellesse kategooriasse kuuluvad järgnevad litsentsid: GPL v2, GPL v3, Affero GPL-litsents (AGPL). Tarkvara litsentseerimine on hea näide, kuid väikeste programmide puhul, mis on üldjuhul lühemad, kui 300 rida, on soovituslik kasutada Apache 2.0 litsentsi. See on nõrgem tarkvaralitsents, mille tingimused takistavad kaasautoritel ja levitajatel patendirikkumise eest kohtusse kaevamist. Nõrk copyleft tähendab aga seda, et k

Autori isiklikud ehk moraalsed õigused muutmata on esimene ning väga tähits punkt. Autoriõiguste osas ei pakuta mingeid muudatusi. Tundub ka loogiline, kui isik on midagi originaalset ise teinud, olgu selleks tulemus kirjanduses, kuntis, infotehnoloogias siis autorit ka selle eest tunnustatakse. Nagu ka teoses mainitud, siis ei ohustata õiguste tunnustamist olles millegi autor. Tasuta jagamine eraisikutele on minu arvates õige otsus, kui põhieesmärk pole kasumit teenida või pahatahtlikul viisil orignaalloomingut ära kasutada. Kommertseesmärgil jagamine või müümine pigem ning selle eest tulu teenimine on loomulikult ka tegevus, mis peab eksisteerima, kuna nii leitakse tihtipeale initsiatiivi rohkemgi, et midagi arendada. 20 aastat kommerts monopoliseisundit. See oleks üks punkt, milles veidi kahelda, kuigi praegused ulatuvad kuni 70+ aastateni on ka see liiga pikk aeg minu arvates. Põhiline motivaator ei tohiks olla rikkaks saamisel ning oma vara ning omandi samal tasemel säilitamisel.

Mina isiklikult olen üldjuhtudel vältinud võrgus suhtlemist. Foorumites või sotsiaalmeedias avalikest aruteludest eemale hoidnud ning mitte oma nina asjadesse seganud, isegi kui mul on teemast teadmised, mis võiks abiks olla. Olen alati võtnud internetis neutraalse pealtvaataja rolli. Siiski, kui mõned inimesed sotsiaalmeedias sõna võtavad, et sõda pole olemas või koroonavaktsiini süst on ohtlik "nende" inimeste jaoks ning ei tajuta kaitsta meie ühiskonda ja seda avatuna hoida, võtab vere keema küll. On ka ilmselgelt erandeid, sest alati pole see nende inimeste enda süü, et nad sellises mõjusfääris on. Aga sellised teemad on üks koht, kuhu vahepeal uudishimu mind viib, et näha, mida seekord "suust" välja aetakse. Suhtluskanalid, kui neid saab nendeks nimetada, on minul olnud mängusisesed vestlused, kas mikfrofoniga rääkides või vestluses kirjutades, sest tiimimängudes peab vestlus üldjuhul eksisteerima ja sealgi on näha - Issanda loomaaed on tõesti kirju. Jõuame jär