ITSPEA

Kõige enim Eesti infoühiskonna arengukava visioonipunktidest on minu arvates realiseerunud just töökohtade võrgustumine kõikides asutustes ja ettevõtetes. Punktis on kirjeldatud, et töö tegemine on muutunud paindlikuks nii Eestis kui ka rahvusvaheliselt tegutsedes, mis võimaldab rohkem kaugtööd ja osaajaga tööd ning tänu sellele on saanud tööturule tulla töötegijad, kes on seni pidanud eemale jääma. Realiseerunud on see just IKT sektoris, kui ka töökohtadel, kus esineb töötamist arvutiga. Füüsilist tööd on ilmselgelt võimatu teha kaugtööna ning asutustel, mis vajavad inimeste kohalolekut ei olegi muud varianti. Seetõttu arvan mina, et võrgustumine on toimunud kõikides asutustes ja ettevõtetes, kus see on olnud võimalik. Ühest küljest on seda soodustanud ka praegune kestev pandeemiaaeg, mis oma algusaegadel ühiskonda isoleerima hakkas ning tekitas kohustuse olla karantiinis haiguse läbipõdemiseks. Selline olukord ajendas ühiskonda kaugtöö võimalust adapteerima ning ettevõtte jätkusuutli

[1] Voogedastus on tänapäeval palju populaarsust kogunud ning üle õhu internet on välja puksinud kaabeltelevisiooni. Kuigi kaablitega pole enam palju seost ning telekanalite vaatamiseks on palju lahendusi, kohalikud näited: Telia TV, Elisa Elamus, Viasat, STV, Levikom, osa neist võivad veel kaabliga teenuseid ka pakkuda, kuid küll see sinna ajahõlma ka vajub. Suuresti on läbitud uuenduskuure, et ajahambale ette ei jääks. Telia TV on välja lasknud ka oma rakenduse (kirjutamise hetkel beta versioon), millelt on võimalik vaadata telekanaleid või voogedasta populaarseid sarju ja filme FOX NOW ja HBO platvormidelt. Rakendust saavad kasutada ka mitu kasutajat nagu voogedastus platvormide puhul populaarseks on muutunud. Sarnane rakendus on ka Elisal. Kui aga televiisoril puudub Android TV siis on üldjuhul vaja soetada tavapärane digiboks. Esimene kõige populaarsem video voogedastus platvorm on ka preagu teadatuntud Youtube. Vaatajate kasvav nõudlus reaalajas voogesituse järele andis platvormi

[1]   Alustaks ühest vägagi tavapärasest riistvaralisest sisendseadmest, mida kasutatakse igapäevasteks tegevusteks lauarvutis. Hiire abil edastame erinevaid käske arvutile, mis muudab graafilise liidese hõlpsasti kasutatavaks. Hiire väljatöötamist alustas 1960. aastate alguses Douglas Engelbart ettevõttest SRI, kui ta uuris inimeste ja arvutite vahelisi interaktsioone. Bill English, kes oli SRI peainsener, ehitas 1964. aastal esimese arvutihiire prototüübi ning selle järgnesid juba mitme nupuga kujundused. Bill English, oli ka esimese prototüübi ehitaja, lõi 1972. aastal hiire, mis kasutas kera. Keraga hiir asendas välised rattad, tänu sellele võimaldas see pööramise igas suunas. Korpuse sees paiknevad risti asetsevad hammasrattad, mis lõikavad valgusandurite juurde teel oleva valguskiire, nii tuvastatakse kera liikumine. Tänapäeval on kasutusel teadatuntud optilised ja laserhiired. Teiseks nähtuseks võtame ühe protokolli  Exterior Gateway Protocol , mis on asendatud kasutusel oleva 

[1] Minu arvates mängib ajaloos suurt rolli William Shockley, kes asutas Shockley Semiconductor'i 1955.ndal aastal. Huvitav on ka see, et William Shockley ja Frederick Terman (asutas Stanfordi tööstuspargi, misõttu kolisid firmad nagu HP, General Electric jpt just sinna) on kaks figuuri, keda nimetatakse Silicon Valley isadeks. Shockley oli üks teadlastest, kes arvas et räni on transistorite loomiseks parem materjal, kui germaanium, "räniorg" ehk Silicon Valley nimetus tuleb räni kasutuselevõtust mitmete ettevõtete poolt. William Shockley autoritaarne juhtimisstiil polnud kuigi edukas ja tema palgatud kaheksa doktorikraadiga noort töötajat (Julius Blank, Victor Grinich, Jean Hoerni, Eugene Kleiner, Jay Last, Gordon Moore, Robert Noyce, and Sheldon Roberts) otsustasid lahkuda firmast ning asutada Fairchild Semiconductor'i. Shockley ise pidas neid töötajaid reeturiteks ( traitorous eight) . Nende esimesed silicon mesa  transistorid olid innovatiivsed, kuid töökindluse p