Kasutatavus veebis

Ühe esimese veebilehena, mis minu jaoks meenub, kui kehva kasutatavusega, on tihedalt just seotud iga TalTechi tudengi ja ka õppejõu eluga. Selleks on Tallinna Tehnikaülikooli õppeinfosüsteem. Kindlasti ei kasutata õppeinfosüsteemi igapäevaselt, mis on minu jaoks suur kergendus. Olen kuulnud, kuidas vähemalt üks õppejõud on maininud, et õppeinfosüsteemi lehekülg on väga hea näide, kuidas mitte veebilehte luua.

Õpitavus on minu arvates süsteemis keeruline ning esimesel kasutusel jääb segaseks küljel olev navigeerimisriba. Nimetused on üldiselt arusaadavad, kuid avanev sisu võib ajada kasutaja segadusse, sest minu arvates on lehtedele viivad kirjeldused piisavalt ebaselged, et kasutaja mõtlema panna, kas klikitakse ikka õige kategooria peale, ning see käib käsikäes meeldejäävusega.

Vajalikud toimingud saavad siiski lõpuks tehtud ning vigu on õnneks raske teha, sest tähtsamad lehed, kus muudetakse oma õpingukava või andmeid on piisavalt selgelt välja toodud. Lehe enda kasutamine on siiski üldjuhul väga aeglane ning klikkides mõnele valikule toob see kasutuskogemuse väga alla.

Võrdluseks õppeinfosüsteemile tooksin ma TalTechi esilehe. Uuenduskuuri läbinud ja maineka nimega TalTechi leht on kindlasti samm edasi. Võib-olla olen ma veidi kallutatud uue nime ja brändi suunas, kuna see tundub rahvusvahelisem, kuid veebilehega võin ma rahul olla.

Esilehel on esmakasutaja jaoks kõik piisavalt laiali, suurelt ning hästi jaotatud, et kasutajale meeldiv esmamulje tekitada. Tõhususe ning oma funktsiooni tagab leht hästi, sest kõik vajaliku info saab paari hiireklõpsuga hõlpsalt kätte. 

Üleüldiselt on veebileht meeldejääv, sest juba kord kasutades on kõige tihedamini külastatav info kergesti leitav. Vigade puhul ei oskagi väga midagi välja tuua, kuid paar väikest asja on ikka silma jäänud, mis natuke häirivad. Näiteks navigeerimisribal valikute tegemine ning nende valikute kordamine.

Kommentaarid

Populaarsed postitused sellest blogist

Vabad litsentsid ja Copyleft

Hacker-HOWTO arvustus

IT eriala "proffi" ja "käsitöölise" erisus