Eesti infoühiskonna arengukava üks enim ja üks vähim realiseerunud punkt

Kõige enim Eesti infoühiskonna arengukava visioonipunktidest on minu arvates realiseerunud just töökohtade võrgustumine kõikides asutustes ja ettevõtetes. Punktis on kirjeldatud, et töö tegemine on muutunud paindlikuks nii Eestis kui ka rahvusvaheliselt tegutsedes, mis võimaldab rohkem kaugtööd ja osaajaga tööd ning tänu sellele on saanud tööturule tulla töötegijad, kes on seni pidanud eemale jääma.

Realiseerunud on see just IKT sektoris, kui ka töökohtadel, kus esineb töötamist arvutiga. Füüsilist tööd on ilmselgelt võimatu teha kaugtööna ning asutustel, mis vajavad inimeste kohalolekut ei olegi muud varianti. Seetõttu arvan mina, et võrgustumine on toimunud kõikides asutustes ja ettevõtetes, kus see on olnud võimalik.

Ühest küljest on seda soodustanud ka praegune kestev pandeemiaaeg, mis oma algusaegadel ühiskonda isoleerima hakkas ning tekitas kohustuse olla karantiinis haiguse läbipõdemiseks. Selline olukord ajendas ühiskonda kaugtöö võimalust adapteerima ning ettevõtte jätkusuutlikuse kasvatamiseks kasutusele võtma.

Tooksin välja ka, et alati pole kaugtöö tegemine effektiivne. Töötajal peab esiteks olema kodus selleks vastav tehnika. Elukohas peaks olema kindel koht, kus kodukontori pidamine on võimalik, sest see eemaldab võimalikud segavad faktorid ja annab isikule mentaliteedi, mis jäljendaks kontoris kohapeal olemist.

Üheks punktiks, mis pole realiseerunud on minu arvates järgnev. Kõik enim kasutatavad teenused, nii avaliku kui ka erasektori pakutavad, on lihtsad ja mugavad. Need on kergesti leitavad ja tellitavad, hästi ja tõhusalt osutatud. Sellised teenused on Eestis kättesaadavad kõikjal ja kõigile. Tagatud on, et inimesel oleksid alati andmed „kaasas“ ehk kõigis seadmetes turvaliselt kasutatavad.

Siinkohal tooksin ma välja kättesaadavuse. Üks näide mis meenub on digiregistratuur ja selle kättesaadavus vaktsineerimisaegade broneerimisel. Teenusele lasti ligi vaid kindel arv inimesi ja seetõttu venisid kõikide ajad digiregistratuuri pääsemisel. Ka nendel, kes tahtsid kasutada muid teenuseid peale vaktsineerimisaegade broneerimise.

Kättesaadavuse poole pealt kirjutaksin veel, et maapiirkondades on netikaablite sisse toomiseks vaja välja käia väga palju enne, kui teenuseid oleks lihtne ja mugav kasutada. Samal ajal ehitatakse kiiret interneti majapidamistele, kus teenusega liituvad umbkaudu 20% inimestest.