Sündmus, mis tagas kahe ettevõtte IT lahenduste sünni

[1]

Minu arvates mängib ajaloos suurt rolli William Shockley, kes asutas Shockley Semiconductor'i 1955.ndal aastal. Huvitav on ka see, et William Shockley ja Frederick Terman (asutas Stanfordi tööstuspargi, misõttu kolisid firmad nagu HP, General Electric jpt just sinna) on kaks figuuri, keda nimetatakse Silicon Valley isadeks. Shockley oli üks teadlastest, kes arvas et räni on transistorite loomiseks parem materjal, kui germaanium, "räniorg" ehk Silicon Valley nimetus tuleb räni kasutuselevõtust mitmete ettevõtete poolt.

William Shockley autoritaarne juhtimisstiil polnud kuigi edukas ja tema palgatud kaheksa doktorikraadiga noort töötajat (Julius Blank, Victor Grinich, Jean Hoerni, Eugene Kleiner, Jay Last, Gordon Moore, Robert Noyce, and Sheldon Roberts) otsustasid lahkuda firmast ning asutada Fairchild Semiconductor'i. Shockley ise pidas neid töötajaid reeturiteks (traitorous eight).

Nende esimesed silicon mesa transistorid olid innovatiivsed, kuid töökindluse poolelt kehvad. Esimene transistor kandis nime 2N697 ning oli edukas. Tähtsaks osutus Jean Hoerni väljatöötatud planaartehnoloogia (1959 a.), mille põhimõte on individuaalsed transistori komponendid eraldi ehitada ja hiljem transistorid ühendada. Paari aastaga kopeeriti sama tehnoloogia kõigi teiste transistoreid valmistatavate ettevõtete poolt, selle tõttu säästeti üüratuid summasi tootmisprotsessides.

1967 otsiti ettevõttele uut tegevjuhti, loomulikuks valikuks peeti Robert Noyce, kuid tema valituks ei osutunud. Noyce otsustas lahkuda ettevõttest koos Moore'ga ning asutati aastal 1968 Intel. Intel võttis kasutusele MOS Silicon Gate tehnoloogia. Tänu sellele kasvas arvutusvõimsuse tehnoloogia 1970.ndatel mitme kordselt. Intel on ka preagugi suur tegija, kuid viimasel ajal hakanud turuosa kaotama AMD paremusele.

Fairchildist kasvas välja ka eelmainitud Avanced Micro Devices (AMD), mis tegutseb samuti pooljuhtide vallas. Minu jaoks on paeluv, kuidas kaks suurt rivaali oma paremust üritavad tõestada, ning viimaste aastate muutus, kuidas esinumbri koht on Intelilt üle võetud. AMD on teinud suuri edusamme kommertskasutuses olevate 7nm protsessoritega, samal ajal kui Intel peale 14nm protsessorite saavutuste järel püksirihma lõdvaks lasi ja nüüd ise tagaplaanilt ennast uuesti kehtestama peavad.


[1] Isaac, "AMD vs Intel: the eternal battle" [Web log post]. Available:  https://www.linuxadictos.com/en/amd-vs-intel.html. Accessed 02.02.2022.

Kommentaarid

Populaarsed postitused sellest blogist

Kaks nähtust, mis võeti kasutusele enne veebi tulekut

Ole inimine - minu kogemus