Sündmus, mis tagas kahe ettevõtte IT lahenduste sünni

[1]

Minu arvates mängib ajaloos suurt rolli William Shockley, kes asutas Shockley Semiconductor'i 1955.ndal aastal. Huvitav on ka see, et William Shockley ja Frederick Terman (asutas Stanfordi tööstuspargi, misõttu kolisid firmad nagu HP, General Electric jpt just sinna) on kaks figuuri, keda nimetatakse Silicon Valley isadeks. Shockley oli üks teadlastest, kes arvas et räni on transistorite loomiseks parem materjal, kui germaanium, "räniorg" ehk Silicon Valley nimetus tuleb räni kasutuselevõtust mitmete ettevõtete poolt.

William Shockley autoritaarne juhtimisstiil polnud kuigi edukas ja tema palgatud kaheksa doktorikraadiga noort töötajat (Julius Blank, Victor Grinich, Jean Hoerni, Eugene Kleiner, Jay Last, Gordon Moore, Robert Noyce, and Sheldon Roberts) otsustasid lahkuda firmast ning asutada Fairchild Semiconductor'i. Shockley ise pidas neid töötajaid reeturiteks (traitorous eight).

Nende esimesed silicon mesa transistorid olid innovatiivsed, kuid töökindluse poolelt kehvad. Esimene transistor kandis nime 2N697 ning oli edukas. Tähtsaks osutus Jean Hoerni väljatöötatud planaartehnoloogia (1959 a.), mille põhimõte on individuaalsed transistori komponendid eraldi ehitada ja hiljem transistorid ühendada. Paari aastaga kopeeriti sama tehnoloogia kõigi teiste transistoreid valmistatavate ettevõtete poolt, selle tõttu säästeti üüratuid summasi tootmisprotsessides.

1967 otsiti ettevõttele uut tegevjuhti, loomulikuks valikuks peeti Robert Noyce, kuid tema valituks ei osutunud. Noyce otsustas lahkuda ettevõttest koos Moore'ga ning asutati aastal 1968 Intel. Intel võttis kasutusele MOS Silicon Gate tehnoloogia. Tänu sellele kasvas arvutusvõimsuse tehnoloogia 1970.ndatel mitme kordselt. Intel on ka preagugi suur tegija, kuid viimasel ajal hakanud turuosa kaotama AMD paremusele.

Fairchildist kasvas välja ka eelmainitud Avanced Micro Devices (AMD), mis tegutseb samuti pooljuhtide vallas. Minu jaoks on paeluv, kuidas kaks suurt rivaali oma paremust üritavad tõestada, ning viimaste aastate muutus, kuidas esinumbri koht on Intelilt üle võetud. AMD on teinud suuri edusamme kommertskasutuses olevate 7nm protsessoritega, samal ajal kui Intel peale 14nm protsessorite saavutuste järel püksirihma lõdvaks lasi ja nüüd ise tagaplaanilt ennast uuesti kehtestama peavad.


[1] Isaac, "AMD vs Intel: the eternal battle" [Web log post]. Available:  https://www.linuxadictos.com/en/amd-vs-intel.html. Accessed 02.02.2022.

Kommentaarid

Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

Vabad litsentsid ja Copyleft

Copyleft - üldine meetod programmi (või muu teose) avavaraks muutmiseks ja nõuab, et kõik programmi muudetud ja laiendatud versioonid oleksid samuti tasuta.  Kaasates copyleft litsentsitingimusi, tuleb teha valik erinevate litsentside vahel. Tugevad copyleft tingimused nõuavad, et kui tarkvara sisaldab osa litsenseeritud koodist, tuleb tarkvara tervikuna levitada litsentsi alusel, kui seda üldse levitatakse. Selle tagajärjeks on see, et kõigi koodile tehtud lisade lähtekood on saadaval ning soosib avavara levikut. See hõlmab kõiki lingitud teeke või muid programmi osi. Sellesse kategooriasse kuuluvad järgnevad litsentsid: GPL v2, GPL v3, Affero GPL-litsents (AGPL). Tarkvara litsentseerimine on hea näide, kuid väikeste programmide puhul, mis on üldjuhul lühemad, kui 300 rida, on soovituslik kasutada Apache 2.0 litsentsi. See on nõrgem tarkvaralitsents, mille tingimused takistavad kaasautoritel ja levitajatel patendirikkumise eest kohtusse kaevamist. Nõrk copyleft tähendab aga seda, et k
Lisateave

Hacker-HOWTO arvustus

Eric S. Raymondi poolt kirjutatud dokument, "Kuidas saada häkkeriks" on intrigeeriv juhise-laadne teos, mis kirjeldab lugejale häkkeri tausta, suhtumist, põhioskusi jpm. Teos on hästi lahti mõtestatud ning üritab it-entusiastidele, kui ka üldkogukonnale selgitada, mis vahe on häkkeril ja kräkkeril. Võrreldes neid omavahel annab autor ka põhjalikumad soovitused, millest või kuidas alustada, et saada siis just häkkeriks ja miks mitte olla kräkker väga otsekohese väljendusega. Häkkeri kirjeldus autori silmade läbi on huvitav vaatenurk, isiklikult pole ma mõelnud sellele, et läbi oma tegude on häkkerid tipp-programmeerijatest ja võrguässadest koosnev kogukond, jagatud kultuuriga - sellest ka nimetus tarkvarahäkkerid? Minu vaatepilt on hoopis teine, eeldatavalt sellest, et olen ka noor ning üles kasvanud - ütleme nii, et kaasaegsema informatsiooniga, teades küll infotehnoloogia tausta piisavalt siis on tähtsam ajaga kaasas käia.  Nimelt siis see häkkeri nimetus, minu arvamus on, e
Lisateave

IT eriala "proffi" ja "käsitöölise" erisus

Ma võtaks kõige esimesena käsile suhtluse ning üleüldise käitumismustri või hoiakud, mida isik omab ning palju ta areneda võib. Kui inimene on uuendusmeelne ning ei karda vastu võtta väljakutseid on see juba samm lähemale it proffiks saamisele. Kui aga inimene jääb oma vanade teguviiside juurde siis IT's on üleüldse sellevõrra keerulisem läbi lüüa. Tähtis on suhtlemine ning sõnavara, kui ka õigekiri, viimane mitte kõige tähtsam, kuid siiski vajalik. Suhtlemine töökaaslastega on hea viis näidata tiimimängija hoiakut, sest alatihti teevad sama rakenduse peal tööd mitmed inimesed. Selleks on vaja oskust teha selgitusi oma koodi, kui keegi tulevane isik peaks sedasama koodi läbi vaatama või täiendama. Tänapäeval mängivad olulist rolli ka äriprotsessid ning teadmistega ühest kitsast valdkonnast IT's. Olles tehnoloogia vallas, peab kindlasti olema kursis uute tehnoloogiatega. Kuna ülikoolis õpetatakse ka õnneks ettevõtlust mingil määral siis ka see tuleb kasuks, eriti valitseva kultu
Lisateave