Uus meedia - voogedastus

[1]
Voogedastus on tänapäeval palju populaarsust kogunud ning üle õhu internet on välja puksinud kaabeltelevisiooni. Kuigi kaablitega pole enam palju seost ning telekanalite vaatamiseks on palju lahendusi, kohalikud näited: Telia TV, Elisa Elamus, Viasat, STV, Levikom, osa neist võivad veel kaabliga teenuseid ka pakkuda, kuid küll see sinna ajahõlma ka vajub.

Suuresti on läbitud uuenduskuure, et ajahambale ette ei jääks. Telia TV on välja lasknud ka oma rakenduse (kirjutamise hetkel beta versioon), millelt on võimalik vaadata telekanaleid või voogedasta populaarseid sarju ja filme FOX NOW ja HBO platvormidelt. Rakendust saavad kasutada ka mitu kasutajat nagu voogedastus platvormide puhul populaarseks on muutunud. Sarnane rakendus on ka Elisal. Kui aga televiisoril puudub Android TV siis on üldjuhul vaja soetada tavapärane digiboks.

Esimene kõige populaarsem video voogedastus platvorm on ka preagu teadatuntud Youtube. Vaatajate kasvav nõudlus reaalajas voogesituse järele andis platvormile võimaluse pakkuda kasutajatele otseülekande teenust. Nüüd pakutakse aga ka muid teenuseid nagu näitkes Youtube Music, Premium või isegi TV. Voogedastada võidakse eri stiilis meediat, selleks  võivad olla kas sarjad, filmid, muusika, taskuhäälingud jpm.

Populaarsed platvormid on Netflix, Amazon Prime Video, Apple TV, Disney+, Hulu, kahte viimast siin hetkel pole, kuid Disney+ on avaldanud plaanid juba suvel platvorm tuua ka meile. Just sellised globaalsed platvormid, mis avaldavad omaenda sarju ning filme hõivavad vaikselt teleteenusepakkujate kliente. Omal kogemusel ütlen, et ei näe enam vajadust operaatorite järele, kes teleteenuseid pakuvad. Uudised on internetis kättesaadavad ja meelelahutus erinevatel platvormidel saadaval (juhul, kui see platvorm ka riigis kättesaadav on). Selline teguviis on kindlasti pannud operaatoreid läbi mõtlema, kuidas ja milliseid teenuseid nad üldse pakkuda saavad ning neid kohandama vastavalt, mis on ainult positiivne.

Negatiivseks küljeks selle uue meediaga nagu voogedastus, leian ma aga platvormide küllususe, ning hulga, palju neid üldse eksisteerib, kes kõik tarbijate rahakottide eest võistlevad. Üldiselt leidub igalt platvormilt mingi sari või film, mis tõmbab vaatajaid ning sotsiaalmeedia kihama paneb. Lõpuks paneb selline platvormide küllusus tarbija rahakotile ka väikse põntsu, kui tarbija mitmelt platvormilt meediat vaatab. Hetkel on see siiski tavapärastest teleteenustest odavam ning tekitab konkurentsi toota huvitavat ja erinevat meelelahutust.

[1] Rebekah Hedeen (September 10, 2020). "The continuing dilemma of multiple streaming platforms". Accessed on 16.02.2022. [Online]. Available: https://uctangerine.com/8396/features/the-continuing-dilemma-of-multiple-streaming-platforms/

Kommentaarid

Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

Vabad litsentsid ja Copyleft

Copyleft - üldine meetod programmi (või muu teose) avavaraks muutmiseks ja nõuab, et kõik programmi muudetud ja laiendatud versioonid oleksid samuti tasuta.  Kaasates copyleft litsentsitingimusi, tuleb teha valik erinevate litsentside vahel. Tugevad copyleft tingimused nõuavad, et kui tarkvara sisaldab osa litsenseeritud koodist, tuleb tarkvara tervikuna levitada litsentsi alusel, kui seda üldse levitatakse. Selle tagajärjeks on see, et kõigi koodile tehtud lisade lähtekood on saadaval ning soosib avavara levikut. See hõlmab kõiki lingitud teeke või muid programmi osi. Sellesse kategooriasse kuuluvad järgnevad litsentsid: GPL v2, GPL v3, Affero GPL-litsents (AGPL). Tarkvara litsentseerimine on hea näide, kuid väikeste programmide puhul, mis on üldjuhul lühemad, kui 300 rida, on soovituslik kasutada Apache 2.0 litsentsi. See on nõrgem tarkvaralitsents, mille tingimused takistavad kaasautoritel ja levitajatel patendirikkumise eest kohtusse kaevamist. Nõrk copyleft tähendab aga seda, et k
Lisateave

Hacker-HOWTO arvustus

Eric S. Raymondi poolt kirjutatud dokument, "Kuidas saada häkkeriks" on intrigeeriv juhise-laadne teos, mis kirjeldab lugejale häkkeri tausta, suhtumist, põhioskusi jpm. Teos on hästi lahti mõtestatud ning üritab it-entusiastidele, kui ka üldkogukonnale selgitada, mis vahe on häkkeril ja kräkkeril. Võrreldes neid omavahel annab autor ka põhjalikumad soovitused, millest või kuidas alustada, et saada siis just häkkeriks ja miks mitte olla kräkker väga otsekohese väljendusega. Häkkeri kirjeldus autori silmade läbi on huvitav vaatenurk, isiklikult pole ma mõelnud sellele, et läbi oma tegude on häkkerid tipp-programmeerijatest ja võrguässadest koosnev kogukond, jagatud kultuuriga - sellest ka nimetus tarkvarahäkkerid? Minu vaatepilt on hoopis teine, eeldatavalt sellest, et olen ka noor ning üles kasvanud - ütleme nii, et kaasaegsema informatsiooniga, teades küll infotehnoloogia tausta piisavalt siis on tähtsam ajaga kaasas käia.  Nimelt siis see häkkeri nimetus, minu arvamus on, e
Lisateave

IT eriala "proffi" ja "käsitöölise" erisus

Ma võtaks kõige esimesena käsile suhtluse ning üleüldise käitumismustri või hoiakud, mida isik omab ning palju ta areneda võib. Kui inimene on uuendusmeelne ning ei karda vastu võtta väljakutseid on see juba samm lähemale it proffiks saamisele. Kui aga inimene jääb oma vanade teguviiside juurde siis IT's on üleüldse sellevõrra keerulisem läbi lüüa. Tähtis on suhtlemine ning sõnavara, kui ka õigekiri, viimane mitte kõige tähtsam, kuid siiski vajalik. Suhtlemine töökaaslastega on hea viis näidata tiimimängija hoiakut, sest alatihti teevad sama rakenduse peal tööd mitmed inimesed. Selleks on vaja oskust teha selgitusi oma koodi, kui keegi tulevane isik peaks sedasama koodi läbi vaatama või täiendama. Tänapäeval mängivad olulist rolli ka äriprotsessid ning teadmistega ühest kitsast valdkonnast IT's. Olles tehnoloogia vallas, peab kindlasti olema kursis uute tehnoloogiatega. Kuna ülikoolis õpetatakse ka õnneks ettevõtlust mingil määral siis ka see tuleb kasuks, eriti valitseva kultu
Lisateave