ITSPEA

Tavaliselt ongi just kõige suurem turvarisk ekraani ja tooli vaheline lüli, kes satub kurjategija lõksu ning annab pahaaimamatult välja informatsiooni või avab mõne pahavaralise tarkvara. Töötaja, kes omab tehnoloogilisi teadmisi, kuid kellel lakkavad teadmised koolituse ja reeglite poolelt on ohtlik kogu ettevõttele, niiet Mitnicki valem peab minu arust hästi paika, et tegu on kolme komponendi korrutisega. Social engineering  vajab ründaja poolset eeltööd, mistõttu on tehnoloogiline aspekt ka siin tähtis. Hoolikas tuleb olla töötajal, et ei jäetaks olulist või personaalset ning eelkõige töösisest informatsiooni veebi või sotsiaalmeediasse, mida on hiljem võimalik ära kasutada manipuleerimise käigus. Koolitus mängib siinkohal minu arvates kõige tähtsamat rolli ning on sellise turvariski maandamiseks vajalik. Erinevad kasutajagrupid on eri taustadega ning nagu ikka töötab manipuleerimine iga isiku puhul erinevalt. Selleks on vaja nii IT-personalile, tippjuhtidele, kui ka teenindaval...

Mitmeid aastaid on Apple vaikselt välja töödanud tugilahendusi puuetega inimestele ning iga aasta on tulnud mõningaid uuendusi või uusi lahendusi inimestele, kes seda vajavad. Miks ma Apple valisin? Sest kuidagi, olen ma jäänud sellisesse infovälja, kus olen kuulnud vaid Apple toodete sihte aidata puuetega inimesi, mitte, et teised firmad seda ei teeks. Minu jaoks jäi kõrvu Apple SignTime, mis on nüüd küll aasta tagune featuur, kuid just kuulmispuuetega inimestele hea vundament tulevikuks. SignTime on küll mõeldud ainult klientidega suhtlemiseks, kui neil on Apple seadmetega abi vaja. Ilmselgelt on see ka kasumi teenimise eesmärgiks, kuid usun, et selline tugilahendus aitaks näiteks tehisintellekti abiga viipekeelt kasutada ka erinevates rakendustes. Põhiliselt ongi siis SignTime klientidega suhtlemiseks AppleCare'i ja jaemüügiklienditeenindustega, kasutades erinevaid viipekeeli, nagu näiteks: Ameerika viipekeel (ASL), Briti viipekeel (BSL) või prantsuse viipekeelt (LSF) otse veebi...

Ühe esimese veebilehena, mis minu jaoks meenub, kui kehva kasutatavusega, on tihedalt just seotud iga TalTechi tudengi ja ka õppejõu eluga. Selleks on Tallinna Tehnikaülikooli õppeinfosüsteem. Kindlasti ei kasutata õppeinfosüsteemi igapäevaselt, mis on minu jaoks suur kergendus. Olen kuulnud, kuidas vähemalt üks õppejõud on maininud, et õppeinfosüsteemi lehekülg on väga hea näide, kuidas mitte veebilehte luua. Õpitavus on minu arvates süsteemis keeruline ning esimesel kasutusel jääb segaseks küljel olev navigeerimisriba. Nimetused on üldiselt arusaadavad, kuid avanev sisu võib ajada kasutaja segadusse, sest minu arvates on lehtedele viivad kirjeldused piisavalt ebaselged, et kasutaja mõtlema panna, kas klikitakse ikka õige kategooria peale, ning see käib käsikäes meeldejäävusega. Vajalikud toimingud saavad siiski lõpuks tehtud ning vigu on õnneks raske teha, sest tähtsamad lehed, kus muudetakse oma õpingukava või andmeid on piisavalt selgelt välja toodud. Lehe enda kasutamine on siiski...

Eric S. Raymondi poolt kirjutatud dokument, "Kuidas saada häkkeriks" on intrigeeriv juhise-laadne teos, mis kirjeldab lugejale häkkeri tausta, suhtumist, põhioskusi jpm. Teos on hästi lahti mõtestatud ning üritab it-entusiastidele, kui ka üldkogukonnale selgitada, mis vahe on häkkeril ja kräkkeril. Võrreldes neid omavahel annab autor ka põhjalikumad soovitused, millest või kuidas alustada, et saada siis just häkkeriks ja miks mitte olla kräkker väga otsekohese väljendusega. Häkkeri kirjeldus autori silmade läbi on huvitav vaatenurk, isiklikult pole ma mõelnud sellele, et läbi oma tegude on häkkerid tipp-programmeerijatest ja võrguässadest koosnev kogukond, jagatud kultuuriga - sellest ka nimetus tarkvarahäkkerid? Minu vaatepilt on hoopis teine, eeldatavalt sellest, et olen ka noor ning üles kasvanud - ütleme nii, et kaasaegsema informatsiooniga, teades küll infotehnoloogia tausta piisavalt siis on tähtsam ajaga kaasas käia.  Nimelt siis see häkkeri nimetus, minu arvamus on, e...

Apple on oma seadmetega üks tuntumaid nimesid ning minu arvates on see üks hea näide kahest mehest, kes selle loomisel suuresti kaasa aitasid, Steve Jobs ja Steve Wozniak, kaks head näidet erinevatest juhtidest. Neist kahest oli Steve Wozniak inimene, kes oli oma mainega tehnika poole pealt tunnustatud arvuti- ja tarkvarageenius. Ta aitas kaasa paljudele Apple'i varastele edusammudele, kuigi Steve Jobs oli loomulikult ka partnerluse vajalik osa.  Steve Jobs oli minu nägemuse järgi väga hea suhtleja ning turundaja. Tema uudne lähenemisviis ning innovatsioonilik mõtlemine aitasid kaasa toodete turundamisel. Ta oskas panna ennast potentsiaalse kliendi rolli ning teha Apple tooted ahvatlevaks. Apple pressikonverentsid ning nende toodete avalikustamise mustri on just tema välja töötanud ning ka arusaadavalt kasutanud inimeste veenmiseks erinevaid tehnikaid. 1980. aastal said Steve Wozniakist ja Steve Jobsist mõlemast rikkad mehed. Jobs jäi Apple'isse tööle ja temast sai ettevõtte e...

Ma võtaks kõige esimesena käsile suhtluse ning üleüldise käitumismustri või hoiakud, mida isik omab ning palju ta areneda võib. Kui inimene on uuendusmeelne ning ei karda vastu võtta väljakutseid on see juba samm lähemale it proffiks saamisele. Kui aga inimene jääb oma vanade teguviiside juurde siis IT's on üleüldse sellevõrra keerulisem läbi lüüa. Tähtis on suhtlemine ning sõnavara, kui ka õigekiri, viimane mitte kõige tähtsam, kuid siiski vajalik. Suhtlemine töökaaslastega on hea viis näidata tiimimängija hoiakut, sest alatihti teevad sama rakenduse peal tööd mitmed inimesed. Selleks on vaja oskust teha selgitusi oma koodi, kui keegi tulevane isik peaks sedasama koodi läbi vaatama või täiendama. Tänapäeval mängivad olulist rolli ka äriprotsessid ning teadmistega ühest kitsast valdkonnast IT's. Olles tehnoloogia vallas, peab kindlasti olema kursis uute tehnoloogiatega. Kuna ülikoolis õpetatakse ka õnneks ettevõtlust mingil määral siis ka see tuleb kasuks, eriti valitseva kultu...

Copyleft - üldine meetod programmi (või muu teose) avavaraks muutmiseks ja nõuab, et kõik programmi muudetud ja laiendatud versioonid oleksid samuti tasuta.  Kaasates copyleft litsentsitingimusi, tuleb teha valik erinevate litsentside vahel. Tugevad copyleft tingimused nõuavad, et kui tarkvara sisaldab osa litsenseeritud koodist, tuleb tarkvara tervikuna levitada litsentsi alusel, kui seda üldse levitatakse. Selle tagajärjeks on see, et kõigi koodile tehtud lisade lähtekood on saadaval ning soosib avavara levikut. See hõlmab kõiki lingitud teeke või muid programmi osi. Sellesse kategooriasse kuuluvad järgnevad litsentsid: GPL v2, GPL v3, Affero GPL-litsents (AGPL). Tarkvara litsentseerimine on hea näide, kuid väikeste programmide puhul, mis on üldjuhul lühemad, kui 300 rida, on soovituslik kasutada Apache 2.0 litsentsi. See on nõrgem tarkvaralitsents, mille tingimused takistavad kaasautoritel ja levitajatel patendirikkumise eest kohtusse kaevamist. Nõrk copyleft tähendab aga s...

Autori isiklikud ehk moraalsed õigused muutmata on esimene ning väga tähits punkt. Autoriõiguste osas ei pakuta mingeid muudatusi. Tundub ka loogiline, kui isik on midagi originaalset ise teinud, olgu selleks tulemus kirjanduses, kuntis, infotehnoloogias siis autorit ka selle eest tunnustatakse. Nagu ka teoses mainitud, siis ei ohustata õiguste tunnustamist olles millegi autor. Tasuta jagamine eraisikutele on minu arvates õige otsus, kui põhieesmärk pole kasumit teenida või pahatahtlikul viisil orignaalloomingut ära kasutada. Kommertseesmärgil jagamine või müümine pigem ning selle eest tulu teenimine on loomulikult ka tegevus, mis peab eksisteerima, kuna nii leitakse tihtipeale initsiatiivi rohkemgi, et midagi arendada. 20 aastat kommerts monopoliseisundit. See oleks üks punkt, milles veidi kahelda, kuigi praegused ulatuvad kuni 70+ aastateni on ka see liiga pikk aeg minu arvates. Põhiline motivaator ei tohiks olla rikkaks saamisel ning oma vara ning omandi samal tasemel säilitamisel. ...

Mina isiklikult olen üldjuhtudel vältinud võrgus suhtlemist. Foorumites või sotsiaalmeedias avalikest aruteludest eemale hoidnud ning mitte oma nina asjadesse seganud, isegi kui mul on teemast teadmised, mis võiks abiks olla. Olen alati võtnud internetis neutraalse pealtvaataja rolli. Siiski, kui mõned inimesed sotsiaalmeedias sõna võtavad, et sõda pole olemas või koroonavaktsiini süst on ohtlik "nende" inimeste jaoks ning ei tajuta kaitsta meie ühiskonda ja seda avatuna hoida, võtab vere keema küll. On ka ilmselgelt erandeid, sest alati pole see nende inimeste enda süü, et nad sellises mõjusfääris on. Aga sellised teemad on üks koht, kuhu vahepeal uudishimu mind viib, et näha, mida seekord "suust" välja aetakse. Suhtluskanalid, kui neid saab nendeks nimetada, on minul olnud mängusisesed vestlused, kas mikfrofoniga rääkides või vestluses kirjutades, sest tiimimängudes peab vestlus üldjuhul eksisteerima ja sealgi on näha - Issanda loomaaed on tõesti kirju. Jõuame jär...

Kõige enim Eesti infoühiskonna arengukava visioonipunktidest on minu arvates realiseerunud just töökohtade võrgustumine kõikides asutustes ja ettevõtetes. Punktis on kirjeldatud, et töö tegemine on muutunud paindlikuks nii Eestis kui ka rahvusvaheliselt tegutsedes, mis võimaldab rohkem kaugtööd ja osaajaga tööd ning tänu sellele on saanud tööturule tulla töötegijad, kes on seni pidanud eemale jääma. Realiseerunud on see just IKT sektoris, kui ka töökohtadel, kus esineb töötamist arvutiga. Füüsilist tööd on ilmselgelt võimatu teha kaugtööna ning asutustel, mis vajavad inimeste kohalolekut ei olegi muud varianti. Seetõttu arvan mina, et võrgustumine on toimunud kõikides asutustes ja ettevõtetes, kus see on olnud võimalik. Ühest küljest on seda soodustanud ka praegune kestev pandeemiaaeg, mis oma algusaegadel ühiskonda isoleerima hakkas ning tekitas kohustuse olla karantiinis haiguse läbipõdemiseks. Selline olukord ajendas ühiskonda kaugtöö võimalust adapteerima ning ettevõtte jätkusuutli...

[1] Voogedastus on tänapäeval palju populaarsust kogunud ning üle õhu internet on välja puksinud kaabeltelevisiooni. Kuigi kaablitega pole enam palju seost ning telekanalite vaatamiseks on palju lahendusi, kohalikud näited: Telia TV, Elisa Elamus, Viasat, STV, Levikom, osa neist võivad veel kaabliga teenuseid ka pakkuda, kuid küll see sinna ajahõlma ka vajub. Suuresti on läbitud uuenduskuure, et ajahambale ette ei jääks. Telia TV on välja lasknud ka oma rakenduse (kirjutamise hetkel beta versioon), millelt on võimalik vaadata telekanaleid või voogedasta populaarseid sarju ja filme FOX NOW ja HBO platvormidelt. Rakendust saavad kasutada ka mitu kasutajat nagu voogedastus platvormide puhul populaarseks on muutunud. Sarnane rakendus on ka Elisal. Kui aga televiisoril puudub Android TV siis on üldjuhul vaja soetada tavapärane digiboks. Esimene kõige populaarsem video voogedastus platvorm on ka preagu teadatuntud Youtube. Vaatajate kasvav nõudlus reaalajas voogesituse järele andis platvormi...

[1]   Alustaks ühest vägagi tavapärasest riistvaralisest sisendseadmest, mida kasutatakse igapäevasteks tegevusteks lauarvutis. Hiire abil edastame erinevaid käske arvutile, mis muudab graafilise liidese hõlpsasti kasutatavaks. Hiire väljatöötamist alustas 1960. aastate alguses Douglas Engelbart ettevõttest SRI, kui ta uuris inimeste ja arvutite vahelisi interaktsioone. Bill English, kes oli SRI peainsener, ehitas 1964. aastal esimese arvutihiire prototüübi ning selle järgnesid juba mitme nupuga kujundused. Bill English, oli ka esimese prototüübi ehitaja, lõi 1972. aastal hiire, mis kasutas kera. Keraga hiir asendas välised rattad, tänu sellele võimaldas see pööramise igas suunas. Korpuse sees paiknevad risti asetsevad hammasrattad, mis lõikavad valgusandurite juurde teel oleva valguskiire, nii tuvastatakse kera liikumine. Tänapäeval on kasutusel teadatuntud optilised ja laserhiired. Teiseks nähtuseks võtame ühe protokolli  Exterior Gateway Protocol , mis o...

[1] Minu arvates mängib ajaloos suurt rolli William Shockley, kes asutas Shockley Semiconductor'i 1955.ndal aastal. Huvitav on ka see, et William Shockley ja Frederick Terman (asutas Stanfordi tööstuspargi, misõttu kolisid firmad nagu HP, General Electric jpt just sinna) on kaks figuuri, keda nimetatakse Silicon Valley isadeks. Shockley oli üks teadlastest, kes arvas et räni on transistorite loomiseks parem materjal, kui germaanium, "räniorg" ehk Silicon Valley nimetus tuleb räni kasutuselevõtust mitmete ettevõtete poolt. William Shockley autoritaarne juhtimisstiil polnud kuigi edukas ja tema palgatud kaheksa doktorikraadiga noort töötajat (Julius Blank, Victor Grinich, Jean Hoerni, Eugene Kleiner, Jay Last, Gordon Moore, Robert Noyce, and Sheldon Roberts) otsustasid lahkuda firmast ning asutada Fairchild Semiconductor'i. Shockley ise pidas neid töötajaid reeturiteks ( traitorous eight) . Nende esimesed silicon mesa  transistorid olid innovatiivsed, kuid töökindluse p...